14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

 Kübersõda

Kübersõda on sõjaline tegevus, mis ei toimu füüsiliselt, vaid elektrooniliselt, kui teave toimib relvana ning arvutid ja Internet on tööriistad. Seega on kübersõda üks infosõja liike, mille ülesandeks on hoolikalt ettevalmistatud teabega mõjutada ühiskonda ja võimu mõjutades teatud eesmärke majanduslikus, poliitilises, sõjalises ja muus valdkonnas. Kuigi tänapäevast sõda võib nimetada psühholoogiliseks, kujutab vastasseis küberruumis tõelist ohtu. Arvutitehnoloogia ja Internet on muutunud laialt levinud kogu maailmas ning neid ei kasutata mitte ainult kodanike igapäevaelus, vaid ka ettevõtetes, valitsusasutustes, mis on omakorda riigi oluline struktuuriüksus. Kahjulik mõju infrastruktuurile, tehastele, haiglatele kujutab endast ohtu riikide riiklikule julgeolekule.

Kübersõja esmatähtis eesmärk pole mitte ainult vaenlase kahjustamine, vaid ka nende enda andmete kaitsmine, seetõttu on küberturvalisus sellise vastasseisu lahutamatu osa. See on põhimõtete, tööriistade ja strateegiate kogum, et tagada küberkeskkonna puutumatus ja kaitse, andmete kättesaadavus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus.

Kübersõja meetodid ja etapid Kübersõda koosneb kahest etapist: spionaaž ja rünnak. Esimene etapp hõlmab andmete kogumist teiste riikide arvutisüsteemide häkkimise kaudu. Rünnakuid saab jagada tüüpideks sõltuvalt sõjaliste operatsioonide eesmärgist ja eesmärkidest: Vandalism - algupärase teabe asemel propaganda või solvavate piltide postitamine veebilehtedele. Propaganda ja infosõda - propaganda kasutamine veebilehtede sisus, postis ja muudes sarnastes postitustes. Konfidentsiaalsete andmete lekked - ohustatud privaatsetelt lehtedelt ja serveritest kopeeritakse kõik huvipakkuv ning salajasi andmeid saab võltsida. DDoS-rünnakud on paljude masinate päringute voog veebisaidi, arvutiseadmete süsteemi toimimise häirimiseks. Arvutivarustuse rikkumine - rünnatakse arvuteid, mis vastutavad sõjaväe või tsiviilvarustuse toimimise eest. Rünnak toob kaasa seadmete rikke või seiskamise. Rünnakud infrastruktuuri- ja elutähtsate rajatiste ning küberterrorismi vastu - mõju masinatele, mis reguleerivad inseneri-, telekommunikatsiooni-, transpordi- ja muid süsteeme, mis tagavad elanike elu.

Kübersõja meetodid ja etapid

Kübersõjal on kaks faasi: spionaaž ja rünnak. Esimene etapp hõlmab andmete kogumist teiste riikide arvutisüsteemide häkkimise kaudu. Sõjaliste operatsioonide eesmärgist ja eesmärkidest lähtuvalt saab rünnakuid jagada liikidesse:

Vandalism - algupärase teabe asemel veebilehtedele propaganda või solvavate piltide postitamine.

Propaganda ja infosõda - propaganda kasutamine veebilehtede sisus, postis ja muudes sarnastes postitustes.

Konfidentsiaalsete andmete lekked - ohustatud privaatsetelt lehtedelt ja serveritest kopeeritakse kõik huvipakkuv ning salajasi andmeid saab võltsida.

DDoS-rünnakud on paljude masinate päringute voog veebisaidi, arvutiseadmete süsteemi toimimise häirimiseks.

Arvutivarustuse rikkumine - rünnatakse arvuteid, mis vastutavad sõjaväe või tsiviilvarustuse toimimise eest. Rünnak toob kaasa seadmete rikke või seiskamise.

Rünnakud infrastruktuuri- ja elutähtsate rajatiste ning küberterrorismi vastu - mõju masinatele, mis reguleerivad inseneri-, telekommunikatsiooni-, transpordi- ja muid süsteeme, mis tagavad elanike elu.

Kübersõja sihtmärgid

Kõik kübersõjaoperatsioonid on suunatud äri- ja finantskeskuste, valitsusorganisatsioonide töö eest vastutavate arvutisüsteemide toimimise häirimisele, korrarikkumiste tekitamisele riigi elus, seetõttu kannatavad eelkõige olulised elu toetavad ja funktsionaalsed asustussüsteemid. Nende hulka kuuluvad veevarustussüsteemid, kanalisatsioonisüsteemid, elektrijaamad, energiasõlmed ja muud sidevõrgud.