E-ITSPEA Aleksandr Haruzin

Copylefti idee on see, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, pole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust. "Tugev" copyleft-litsents lubab koodi kasutada ainult sama litsentsi alusel loodud programmide jaoks. “Nõrk” copyleft-litsents võimaldab teil selle programmi koodis muudatusi teha. Kuid see näeb ette, et ehitatakse teine ​​seda koodi kasutav programm, mille originaal on teek. Seejärel saab uue programmi välja anda mis tahes muu litsentsi alusel. Seda tüüpi litsentsimise korral eristatakse ka täielikku ja osalist kopeerimist. Full copyleft - kõiki programmi osi (välja arvatud litsents ise) saab muuta ja levitada ainult copylefti litsentsi alusel. Osaline copyleft - programm võib välistada mitu copylefti litsentsi tingimust ja samal ajal lisada muudatusi mõne muu kui copyleft-litsentsi alla. Või ei pruugi mõnel juhul sellise litsentsi alusel levitatav programm järgida kõiki copylefti põhimõtteid. Näiteks mõnede programmide jaoks te

Minu suhtumine eraomandisse on puhtalt negatiivne - omandiõigus kui teema juur pärsib inimese tahet töötada põhimõtteliselt. Võite tulla välja uute ja uute omandiõigustel põhinevate inimtegevuse vormide abifunktsioonidega, kuid selle olemus on järgmine: praegu on omandiõigused inimese tsivilisatsiooni arengu peamine piirav tegur, kuna see oli kunagi mingil moel kaasa aidanud tegur. Võite küll päikeseenergiat ohjeldada, leiutada kõige tõhusama mootori, kuid kui see tegevus põhineb soovil saada kasumit puhtalt merkantiilsel viisil koos võimalusega müüa ja edasi müüa, on need katsed alati tulutud. Supermootori vastasservas on alati hävitatav liitiumakude tehas. Ja kui patareisid pole, siis nende jaoks mõeldud elemendid jne. Kapitalismi eesmärk pole kogu maailma õnnelikuks teha. Patendil ja autoriõigustel põhineva ja minimaalsete kulutustega kapitalismi eesmärk teenida kasumi nimel kasumit on üsna lihtne. Ja mingil maagilisel viisil peaks hüvede saamine teoreetiliselt muutuma armastuseks,

Virtuaalne suhtlus on meie ajaveetmise lahutamatu osa. Paljude jaoks pole arvuti lihtsalt mingi tehnoloogia, vaid pigem vestluskaaslane. Iseenesest on virtuaalsel suhtlusel mitmeid positiivseid külgi: võime vahetada teavet inimestega, kes on meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, otsida mõttekaaslasi, viis kaugtöö leidmiseks ja rahaliselt iseseisvaks saada. Tõsi, ka virtuaalne suhtlus võib probleeme tekitada. Reaalses elus mängib igaüks meist teatud rolli, mis jätab jälje välimusele, suhtlemisele, käitumisele. Virtuaalsuhtluses pole välimustegur oluline, sest võite enda kohta kirjutada mis tahes teavet. Veebimaailmas valime vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sotsiaalse staatuse. Näiteks võib 15-aastane poiss kirjutada endast kui 25-aastasest tüdrukust. Püüdes suhelda viisil, mida keegi ei tea ebasobivusest, arendab selline tüüp tahtmatult soost ja vanusest sõltuva käitumise arendamise asemel ebapiisavaid oskusi. Seetõttu pole tõenäoline, et see reaalses maailmas edukas oleks. Lisaks ei

Selles blogis kirjeldan ühte kõige vähem ja vähem realiseeritud vaatepunkti Eesti 2020. aasta arengukavas, tuginedes 2. peatükile “Infoühiskonna visioon aastani 2020”, kahele vaatepunktile. Minu arvates kõige realiseeritum - Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks.  Eestit võib tõesti nimetada elektrooniliseks riigiks, kui vaadata riigi edukust infosfääris. Üha rohkem inimesi hakkab eelistama veebipoodi. Täna leiate veebipoodidest kõike, mida soovite. Tal on suur valik tooteid erinevatest valdkondadest. Toitu saab osta isegi veebist ja koju jääda. Paljud tootjad pakuvad allahindlusi, kui nende toode on veebist ostetud. Kui toote suhtes on kahtlusi, siis leiate alati Internetist ülevaateid, mida saate lugeda ja mõista, kui kvaliteetne toode on ja kas see on seda raha väärt. Seetõttu muutub veebipood veelgi tulusamaks. Seda eriti koroonaviiruse tõttu 2020. aastal. Samuti tahan lisada, et tänu arenenud tehnoloogiatele ja Internetile on koolid ja ülikoolid valmis kaugõppe abil har